Eesti Dialoogiakadeemia korraldas koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis Arvamusfestivalil Põhjamaade dialoogitelgis Noorte Arutelulabori raames viimase avaliku arutelu tehisintellekti rolli üle noorte elus ja hariduses.
Loe seda artiklit inglise keeles
Laupäeval toimunud arutelu põhiküsimus oli lihtne: kas noorte ligipääsu tehisintellektile tuleks piirata. Noorte juhitud vestlusringides liikus jutt aga üsna kiiresti edasi selleni, kas keelamisest üldse piisab ja kelle käes tehnoloogia praegu tegelikult on.
Arvamusfestivalil toimunud avalikus arutelus „Kas ligipääsu tehisintellektile tuleks noortele piirata?” osales Põhjamaade dialoogitelgis kokku ligi 30 inimest: kooliõpilased, õpetajad, valdkonna eksperdid ja teised huvilised. Pärast lühikest soojendusmängu jaguneti väiksematesse rühmadesse, kus iga vestlusringi juhtisid kaks Noorte Arutelulabori liiget, millest võtsid ka osa noorte endi kutsutud külalisesinejad.
Ühes vestlusringis jõuti üsna kiiresti küsimuseni, kas tehisintellekti on üldse võimalik noorte jaoks päriselt ära keelata. Isegi kui kool või riik midagi ära keelab, ei kao see tehnoloogia kuhugi. Ning sealt edasi arutleti selle üle, et tehisaru keelamine noorte jaoks tähendaks lihtsalt maha jäämist ning ka ühe vajaliku tööriista kaotamist.
Jutuks tuli ka see, kellele tehisintellekt üldse kuulub. Ühelt poolt kõlas mõte, et see ei peaks jääma ainult suurte tehnoloogiaettevõtete kontrolli alla ning et selle toimimine peaks olema inimestele arusaadav ja kontrollitav. Samal ajal toodi kohe esile vastuolu: päriselus peab keegi selle tehnoloogia siiski looma, ülal pidama ja vastutama selle eest, mis sellega tehakse. Ilma omaniku ja vastutajata ei oleks neid süsteeme üldse olemas.
Üks nooremaid osalejaid, kes on vaid 13-aastane, tõi välja, et tehisintellektiga seonduvalt ei tohiks mööda vaadata ka keskkonnamõjust: andmekeskused, mille peal juturobotid ja teised süsteemid töötavad, vajavad palju elektrit ning nende jahutamiseks kasutatakse vett.
Arvamusfestivali külastaja Christof Nichterlein jäi ühte vestlusringi kõrvalt kuulama ja ütles pärast korraldajatele: “Mulle avaldas muljet see kui ettevalmistunud õpilased olid ning see, kuidas nad arutelu juhtisid.”
Arutelus osalesid ekspertidena TI Hüppe tegevjuht Ivo Visak, WISE’i tehisintellekti ekspert Ahmed Aleryani, //koodi tegevjuht Lauri Haav, Tallinna Inglise Kolledži õpetaja Namal Imran ning õpetaja-metoodik ja haridustehnoloog Hanna Yaremenko. Vestlusringe juhtisid Noorte arutelulabori noored koos Eesti Dialoogiakadeemia meeskonnaga.
Noorte arutelulabor on Eesti Dialoogiakadeemia programm, kus noored õpivad arutelusid vedama ja ühiskondlikel teemadel sisuliselt kaasa rääkima.
Fotod: Kristi Sits Photography & Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis